Olge valmis, valmistuge ja avaldage see romaan

1
Olge valmis, valmistuge ja avaldage see romaan

Autor Florence Osmund

Kas romaani avaldamine SEL aastal on üks teie uusaastalubadusi? Sõltumata sellest, millal kavatsete oma romaani avaldada, võib see Florence Osmundi artikkel aidata teil käsikirja täpsustada. Vaadake kindlasti ka Florence’i varasemaid artikleid siin The Book Designeris, kui te pole seda veel teinud:

Üksteist võimalust oma romaani kohta paremate raamatuarvustuste saamiseks
Neli tõde ja neli müüti, mida iga uus kirjanik peaks teadma


Pärast kuid, võib-olla aastaid, mis on kestnud usinalt ühe sõna teise järel väärtuslikku arvutifaili sisestades, lõpetate romaani kirjutamise. Nüüd ootate selle avaldamist. Ideaalses maailmas (st piisava eelarvega) läbib teie käsikiri neli redigeerimise taset – arendustoimetamine, rea redigeerimine, koopiate redigeerimine ja korrektuur –, et veenduda, et käsikiri on enne selle esitlemist puhtas seisukorras. maailmas.

Aga oota, olgem tõelised. Võimalik, et te ei saa endale lubada kõigi nelja taseme redigeerimisteenuseid. Mis siis? Kas võtate riski avaldada see nii nagu on, tüükad ja kõik? Kas viskad selle pärast rasket tööd minema? Kumbki variant pole ideaalne.

Olenemata sellest, kui palju või vähe redigeerimisteenuseid kasutate, saate teha teatud asju, et käsikirja täpsustada enne, kui see toimetajale või korrektorile jõuab. Eelised erinevad olenevalt sellest, milliseid redigeerimistasemeid kasutate.

Oletame, et otsustate esmalt saata oma käsikirja arendustoimetajale. Käsikirja eelnev viimistlemine oma võimaluste piires võimaldab teie toimetajal kulutada vähem aega asjade parandamisele, mida oleksite võinud ise teha, ja rohkem aega, mis aitab teil oma kirjutamist järgmisele tasemele tõsta – seda teevad toimetajad õigetes tingimustes väga hästi.

Teisest küljest, kui saate endale lubada ainult miinimumi – korrektuuri –, kui käsikirja eelnevalt täpsustada, on korrektoril lihtsam selles vigu tabada ja teie raamat on pärast avaldamist turustatavam.

Mõlemal juhul ja igal vahepealsel juhul soovite alati esitleda oma parimat tööd – see on teie peegeldus, osa teie kuvandist, teie brändist. Siin on kümme asja, mida saate oma romaani ja enda heaks teha, et saadate toimetajale või korrektorile võimalikult puhas käsikiri.

1. Kirjutamisstiil

See, kuidas te lugu jutustades end väljendate, peegeldab teie kirjutamisstiili – mõned kirjanikud on nürid ja asjalikud, teised kirjeldavamad, mõned jutukas ja teised poeetilised. Kirjutamisstiil seisneb selles, kuidas paned kokku sõnad ja laused, et saavutada teatud toon ja meeleolu.

  • Olge oma kirjutamisstiilis järjekindel – laske laused üksteise järel sujuvalt voolata.
  • Kasutage sõnu, mis teile kergesti tulevad.
  • Olge sisutihe – eemaldage sõnad, laused ja lõigud, mis ei aita lugu edasi viia.
  • Vältige “ly” sõnade liigset kasutamist. Mõelge selle asemel tugevatele tegusõnadele.
  • Muutke lausestruktuuri lõigu või lõikude rühma sees, segades lühikesi (isegi ühesõnalisi) lauseid ja fragmente.
  • Aeg-ajalt katkestage dialoog, nagu see juhtuks päriselus.
  • Parandage kohmakad / ebamugavad laused.
  • Looge hea segu jutustusest, dialoogist ja kirjeldusest.
  • Vältige pea hüppamist valitud POV-s.
  • Asenda nõrgad sõnad tugevamatega.
  • Vältige banaalsete klišeede kasutamist.

2. Lugu ja süžee

Lugudel on kolm peamist komponenti – algus, keskpaik ja lõpp. Süžee on raamistik, mis lugu koos hoiab.

Algus

  • Loo esimene lause/lõik, et lugeja “haakida”.
  • Määrake lava: meeleolu, seade, ajaperiood ja toon.
  • Tutvustage peategelast. Andke lugejale hea ettekujutus sellest, milline inimene ta on.
  • Määratlege selgelt peategelase eesmärk (eesmärgid).
  • Kaasake tegevus narratiivi piisavalt kiiresti.

Kesk

  • Hoidke lugu edasi liikumas tugevate tegelaste, sisuka dialoogi ja peategelase jaoks huvitava teekonnaga.
  • Kaasake pidev tegevusvoog, et vältida keskkoha longust.
  • Esitage peategelasele pidevalt väljakutseid, saavutades aeglaselt märkimisväärse haripunkti, kus kõik laguneb, pinge on kõige suurem ja konflikt saavutab haripunkti.

Lõpp

  • Pöörake veidi lõpu poole – vältige seda kõike ühte lühikesse lõiku või peatükki koondamast.
  • Veenduge, et kõik probleemid, isegi kõige väiksemad, on lahendatud.
  • Näidake, kuidas peategelane on tema väljakutsete/konflikti tõttu muutunud.
  • Lubage lugejal lõpus teatud tüüpi emotsioone tunda – ärge jätke teda end tühjaks tundma.
  • Pange lugejal loo lõppu nähes kahju.

Kogu Raamatus

  • Looge POV, millest lugu räägitakse, ja pidage sellest kinni kogu raamatu vältel.
  • Veenduge, et lugu oleks oma žanri jaoks usaldusväärne.
  • Vältige liigset tagasilugu.
  • Kontrollige üksikasju täpsuse tagamiseks.
  • Kontrollige joonise tõrkeid ja auke.
  • Hoidke süžee algusest lõpuni ühtlane.

3. Tegelased

Meeldejäävad tegelased on hea ilukirjanduse süda.

  • Muutke iga tegelane ainulaadseks.
  • Looge mitmemõõtmelisi tegelasi, selliseid, mida lugejad saavad oma vaimusilmas ette kujutada.
  • Kujutage peategelaste sisemisi omadusi.
  • Selgitage peategelaste tugevad ja nõrgad küljed.
  • Määrake selgelt tegelastevahelised suhted.

4. Dialoog

Dialoog aitab määratleda teie tegelasi ja anda neile individuaalsust.

  • Kasutage loomulikku dialoogi – vältige vaoshoitud või “liiga täiuslikku” dialoogi, välja arvatud juhul, kui see on tegelase jaoks asjakohane.
  • Kaasake ainult süžee jaoks vajalik dialoog – eemaldage igapäevased vestlused.
  • Vältige dialoogi kasutamist teabe prügimäena.
  • Looge iga tegelase jaoks eriline hääl.
  • Koo dialoogiga füüsilisi žeste.
  • Vältige vestluses kellegi nime liigkasutamist.
  • Kasutage dialoogisilte ainult vajaduse korral.

5. Kirjeldus

Õiged pildid meelitavad lugejaid loosse ja muudavad koha, sündmuse, isiku või asja usutavamaks.

  • Kasutage viit meelt, et asetada lugejad stseeni keskele – rääkige sellest, kuidas asjad kõlavad, lõhnavad, maitsevad ja tunnevad.
  • Näita, ära räägi. Nagu autor/näitekirjanik Anton Checkhov kunagi ütles: „Ära ütle mulle, et kuu paistab; näidake mulle klaasikildudel valguse sära.
  • Lisage piisavalt kirjeldust, et lugeja saaks kirjeldatavat visualiseerida.
  • Ärge tüütage lugejaid liiga pikkade kirjeldustega, mis võivad stseeni takistada.

6. Stimuleerimine

Pacing (ajaga manipuleerimine) kontrollib loo jutustamise kiirust ja rütmi – kui kiiresti või aeglaselt tegevus areneb – ning aitab hoida lugeja huvi. Õige tasakaalu leidmine võib olla keeruline.

  • Vältige tegevusega liiga kaua viivitamist.
  • Lugejate huvi hoidmiseks kasutage kaljuriideid.
  • Vältige segavaid tegureid suure aktiivsusega stseenides.
  • Kiirendage või aeglustage dialoogi, et see sobiks stseeniga.
  • Tempo muutmiseks kaaluge fookuse nihutamist teisele stseenile.
  • Kiirendage tempot killustatud dialoogi, lühikeste lõikude ja teravate tegusõnadega.
  • Lubage lugejal hetked hinge tõmmata põnevate stseenide vahel.
  • Jätke välja pikk igav narratiiv, mis pole loo jaoks oluline.

7. Stseenid

Stseenide loomise kaudu saavad loo põhielemendid kokku ja neil on tähendus – stseenid kannavad romaani. Ükskõik, kas kirjutate romantikat või mõistatusi, fantaasiaid või ilukirjandust, on lugejate tähelepanu hoidmise võti tõhusate stseenide loomine.

  • Ärge unustage stseenides paika panna.
  • Stseenide loomisel järgige narratiivikaare reegleid (algus, keskpaik ja lõpp).
  • Kaasake igas stseenis teatud konfliktitase, isegi kui see on peategelase sisemine konflikt.
  • Veenduge, et iga stseen oleks usutav.
  • Kaasake ainult stseene, millel on eesmärk ja mis viivad lugu edasi.
  • Üleminek ühelt stseenilt teisele sujuva loomuliku vooluga.

8. Peatükid

Tõhus peatükkide koostamine aitab säilitada lugejate huvi ja pakkuda loogilisi kohti, kus lugemisest puhata.

  • Alustage iga peatükki millegagi, mis ajendab lugejat jätkama.
  • Pidage kinni iga peatüki kesksest teemast.
  • Lõpetage iga peatükk loogilises punktis, näiteks erineval päeval, asukohal või vaatepunktil.
  • Lõpetage iga peatükk millegagi, mis õhutab lugejat järgmise juurde jätkama, näiteks kaljunupuga.
  • Austage kolmekümne minuti reeglit – keskmisel lugejal ei tohiks peatüki lugemiseks kuluda kauem kui kolmkümmend minutit.

9. Lõiked

Lõiguvahed pakuvad struktuuri, mis aitab lugejatel lugu jälgida.

  • Alustage uut lõiku, kui uus tegelane räägib, teema/tegevus nihkub või aeg muutub.
  • Lõigete sujuv üleminek ühelt teisele.
  • Kaaluge erakordselt pikkade lõikude lühendamist või tükeldamist.

10. Viimane, kuid mitte vähem oluline

Salvestage need kolm asja oma “tegemiste” loendisse viimaseks.

  1. Kuigi enamikul õigekirja- ja grammatikakontrollijatel on omad vead, tasub neid siiski enne käsikirja esitamist kasutada.
  2. Kontrollige oma dokumendis vormindusvigu.
  3. Lugege käsikiri ette või paluge kellelgi teisel seda ette lugeda – teid üllatavad vead (kordused, ebakõlad, ebamugavad laused), mida saate sel viisil tabada.

Olen kogenud, et mida rohkem aega kulub mul käsikirja viimistlemiseks enne selle toimetusele saatmist, seda rohkem pingutab ta, et aidata mul see järgmisele tasemele viia, muutes minust paremaks kirjanikuks ja mu raamatud turustatavamaks. Nagu enamik asju – mida rohkem panustate sellesse, seda rohkem saate sellest välja.

Pärast edukat karjääri Ameerika Ühendriikides Firenze Osmund taandus romaane kirjutama. “Mulle meeldib koostada lugusid, mis sisaldavad mõtlemapanevaid süžeesid ja sügavuse ja keerukusega tegelasi – eriti selliseid, mis kutsuvad lugejaid üles oma väärtusi uurima,” nendib Osmund. Ta on kirjutanud neli ilukirjandusžanri romaani ja töötab viienda kallal. Florence elab koos oma kaheksateistkümneaastase kassi Miskaga Chicago kesklinnas kaunil Michigani järve kaldal.

Osmund pühendab oma veebisaidi https://www.novelelements.com uute autorite abistamiseks – pakkudes nõu, mida ta soovib, et oleks saanud enne oma esimese raamatu kirjutamist. Seal räägib ta kirjutamisest, autoriplatvormi loomisest, toimetajatega töötamisest, raamatute reklaamimisest ja paljust muust.

Foto: pixabay.com

Leave a Reply