Paljud kirjanikud, kes mõtlevad isekirjastamine on jahmunud, kui hakkavad oma raamatut avaldamiseks kokku panema. Üks asi on töötada käsikirja kallal, mõnikord aastaid, saada ideid õigeks, sõnad voolama, üldine temaatiline kaar tähelepanelikule lugejale läbi paista.
Aga kuidas muuta see käsikiri raamatuks? Lõppude lõpuks on raamatutes palju asju, mida te kunagi käsikirjas ei näe. Asjad, nagu jooksvad pead, leheküljenumbrid, poolpealkirjaga lehed, registrid . . . selliseid asju.
Ja see osa raamatust, mis uusi sõltumatuid autoreid kõige enam segadusse ajab, on minu kogemuse järgi esikülg.
Mis on ikkagi raamatu esiosa?
Raamatud on jagatud kolme põhiossa:
- eesmine asi
- raamatu korpus
- taga asi
See, mille kallal olete töötanud, käsikiri, mille pärast olete higistanud ja vaeva näinud, moodustab raamatu keha.
Tagaosa on reserveeritud selliste asjade jaoks nagu register, sõnastik, märkmed ja muu materjal, mis ei kuulu raamatu sisusse, kuid mida soovite lugejate mugavuse huvides või raamatu täielikuks muutmiseks lisada.
See jätab esiplaani. Siin on elemendid, mida leiate raamatute esiosast, ja igaühe lühikirjeldus. Tõenäoliselt ei lisa te neid kõiki, kuid valige, milline neist sobib teie ainulaadse tiitliga kõige paremini.
- Pool pealkirja: see leht sisaldab ainult raamatu pealkirja ja on tavaliselt esimene leht, mida näete kaane avamisel. See leht ja selle verso (lehe tagumine või vasakpoolne tagakülg) jäetakse sageli välja, et kontrollida valmis raamatu pikkust.
- Esiosa: illustratsioon tiitellehe vastasküljel.
- Tiitelleht: Teatab raamatu pealkirja, alapealkirja, autori ja kirjastaja. Muu teave, mida tiitellehel võib leida, võib hõlmata kirjastuse asukohta, avaldamisaastat või raamatut kirjeldavat teksti. Illustratsioonid on levinud ka tiitellehtedel.
- Autoriõiguse leht: tavaliselt tiitellehe pöördel on sellel lehel autoriõiguse märge, väljaande teave, väljaande teave, kataloogiandmed, juriidilised teated ja raamatu ISBN või identifitseerimisnumber. Autoriõiguste lehel on tavaliselt loetletud ka kujunduse, tootmise, toimetamise ja illustreerimise autorid.
- Pühendumine: Igal raamatul pole pühendust, kuid nende jaoks, kes seda teevad, järgneb see autoriõiguste lehele.
- Epigraaf: autor võib soovida lisada raamatu esiküljele epigraafi – tsitaadi. Epigraaf võib olla ka näoga sisukorra poole või teksti esimese lehekülje poole. Epigraafe saab kasutada ka iga peatüki päises.
- Sisukord: Tuntud ka kui sisuleht, sellel lehel on loetletud kõik raamatu peamised jaotised, sealhulgas osad, kui neid kasutatakse, ja peatükid. Olenevalt raamatu pikkusest võidakse pakkuda suuremat detailsust, mis aitab lugejal raamatus navigeerida. Ajalugu märgib, et sisukorra leiutas Quintus Valerius Soranus enne 82. aastat eKr.
- Jooniste loend: Arvukate joonistega (või illustratsioonidega) raamatutes võib olla kasulik lisada loend kõikidest joonistest, nende pealkirjadest ja leheküljenumbritest, millel need esinevad.
- Tabelite loend: Sarnaselt ülaltoodud jooniste loendiga võib raamatus esinevate tabelite loend olla lugejatele kasulik.
- Eessõna: Tavaliselt on lühipala, mille on kirjutanud keegi muu kui autor, eessõna võib anda põhiteose konteksti. Pidage meeles, et eessõna on alati allkirjastatud, tavaliselt selle autori nime, koha ja kuupäevaga.
- Eessõna: Autori kirjutatud eessõnas kirjeldatakse sageli, kuidas raamat tekkis, ning sageli on sellele allkirjastatud nimi, koht ja kuupäev, kuigi see pole alati nii.
- Tänuavaldused: Autor avaldab tänu abi eest raamatu loomisel.
- Sissejuhatus: autor selgitab teose eesmärke ja eesmärke ning võib asetada teose ka konteksti, samuti täpsustada raamatu ülesehitust ja ulatust.
- Proloog: Ilukirjandusteose puhul loob Proloog loo stseeni ja seda räägitakse raamatu tegelase, mitte autori häälega.
- Teise poolaja tiitel: Kui esiosa on eriti ulatuslik, võib enne teksti algust lisada teise poole pealkirja, mis on identne esimesega. Järgmine leht on tavaliselt tühi, kuid võib sisaldada illustratsiooni või epigraafi. Kui raamatu kujundus nõuab kaheleheküljelisi peatükkide avamislaiendeid, saab teise poole pealkirja abil sundida peatüki avamise vasakpoolsele leheküljele.
Leheküljed oma esiküljel
Teine asi, mida esiküljega seoses meeles pidada, on see, et me kasutame raamatu selles osas sageli teistsugust lehekülgede nummerdamise stiili. Paljud autorid küsivad minult, kas see on anakronism või peavad nad üldse rooma numbritega vaeva nägema.
Sellel lehekülgede jagamise skeemil on tegelikult lihtne põhjus ja see on seotud indekseerimisega. Tavaliselt parandatakse raamatuid nii kaugele, et lehekülgi enam ei voogutata. Võib veel olla vigu, mida parandada või viiteid ristkontrollida, kuid raamatu tekst on põhimõtteliselt paika pandud. Kui register on valmis, siis kui leheküljenumbrid hakkavad muutuma, tuleb palju tööd uuesti teha.
Oletagem näiteks, et kuulus kirjanik, kellelt te eessõna palusite, saab ootamatult aega selle teie jaoks kirjutada. Nüüd peate selle raamatusse sisestama. Kui olete oma esikülje lehekülgede esitamiseks kasutanud rooma numbreid, pole teil probleeme, sest raamatu põhiosas olevad leheküljenumbrid ei muutu.
Kuid kui alustasite lehekülgede nummerdamist tiitellehelt 1. leheküljega, muutuvad kõik raamatu leheküljenumbrid, kui selle imelise uue eessõna sisse jätate. Ja sellepärast me kasutame rooma numbreid.
See viib järeldusele, et kui te ei kavatse raamatut indekseerida ja teie lõplik lehekülgede arv pole kriitilise tähtsusega, saate lehekülgi nummerdada nii, nagu teile meeldib, ja see on teie lugejatele mõistlik, ja võite turvaliselt vältida kahekordset. -lehekülgede nummerdamisskeem, mida kasutavad indeksitega raamatud.
Viimane näpunäide: kui teie raamatu esiosa on pikk või sellel on palju osi, kaaluge oma raamatusse teise poole pealkirja lisamist. Me kõik teame, mis on tiitelleht, aga mis on poolik pealkiri? See on lehekülg, mis asub raamatu esiküljel, mida ei kasutata kõigil juhtudel, ja millel on ainult raamatu pealkiri. See on tavaliselt samas tüpograafilises stiilis nagu tiitelleht, kuid pealkirja suurus on vähendatud.
Võiksite kaaluda veel ühe pooliku pealkirja lisamist esiosa lõppu, et teha selge ja selge paus nende osade ja raamatu põhiosa vahele. Tõmmake oma riiulilt mõned raamatud ja vaadake. Kuigi seda ei kasutata kõigis raamatutes, võib raamatu kujundajale (ja antud juhul olla see teile!) kasulik anda lugejale märku, et raamat ise on algamas.
Kas soovite oma raamatu korraldamiseks loodud malli, mida saaksite ühendada ja mängida?
pildi autor ehiner1. Algselt avaldati veidi teistsugusel kujul kui Autorid, esikülg ja keskel: kuidas korraldada oma esikülge koostas CreateSpace 22. septembril 2011. Sisaldab ka sisu varasematest ajaveebi postitustest saidil TheBookDesigner.com
